2023-08-21Tavaline kalapüügikogemus on püüda pigem pärast päikeseloojangut kui enne äikest." />
Kodu > Uudised > Tööstusuudised

Kolm peamist kalapüügi valemit

2023-08-21

V. Parem on püüda pärast päikeseloojangut kui enne äikest


Tavaline kalapüügikogemus on püüda pigem pärast päikeseloojangut kui enne äikest. Selle kogemuse peamised põhjused on järgmised:


1. Valgusprobleem: Päikesetõusul või -loojangul on valgus pehmem, visuaalselt vähem kala püüdmist ergutav ning kaladel on lihtsam veest toitu otsida. Enne äikest on aga ilm sombune ja valgus hämar, mis mõjutab kalade nägemist ja raskendab toidu leidmist.


2. Temperatuuriprobleem: Pärast päikeseloojangut on vee temperatuur kõrgem ja hapnikusisaldus vees madalam, mis teeb kaladele sööda võtmise lihtsamaks. Enne äikest aga temperatuur tavaliselt langeb ja vastavalt ka veetemperatuur ning väheneb ka kalade aktiivsus, mistõttu on sööda võtmine raskendatud.


3. Õhurõhu probleem: Enne äikest õhurõhk tavaliselt langeb, mis avaldab teatud mõju kalade tegevusele ja ei soosi kalapüüki. Pärast päikeseloojangut on õhurõhk suhteliselt stabiilne, seega on ka kalade aktiivsus suhteliselt stabiilne ja sööta on lihtsam võtta.


4. Ohutusprobleemid: Enne äikest on ilm tavaliselt halb, mis võib kalasõprade turvalisust teatud määral mõjutada. Ja pärast päikeseloojangut on ilm stabiilsem ja ohutusprobleemidele vähem vastuvõtlik.


Kokkuvõtteks võib öelda, et parem kalastuskogemus on püüda pigem pärast päikeseloojangut kui enne äikest, mis võib püügiefekti teatud määral parandada ja kalasõprade turvalisuse tagada. Loomulikult tuleb seda kogemust kohandada vastavalt sellistele teguritele nagu erinevad piirkonnad, aastaajad ja kalaliigid ning seda ei saa üldistada.



B. Päevas toimub kolm rännet ning kalapüük toimub hommikul ja õhtul


Kalad rändavad kolm korda päevas, hommikul, lõunal ja öösel. Ja "hommikune ja õhtune kalapüük" tähendab, et kolme rände ajal on hommikune ja õhtune periood püügiks sobivam. Sellel väitel on mitu põhjust:


1. Valgusprobleem: Hommikuste ja õhtuste rände ajal on valgus suhteliselt pehme ega erguta kergesti kala nägemist. Keskpäeval on aga päike tugevam ja valgus pimestavam, mistõttu kalad ehmuvad kergesti ja neil pole kerge sööta võtta.


2. Temperatuuriprobleem: Hommikuste ja õhtuste rännete ajal on veetemperatuur suhteliselt madal ja hapnikusisaldus suhteliselt kõrge, seega on kalade ainevahetus suhteliselt kiire ja sööta on kergem võtta. Keskpäeval on aga veetemperatuur kõrgem, hapnikusisaldus suhteliselt madal, kalade ainevahetus suhteliselt aeglane ja sööta pole lihtne võtta.


3. Toiduprobleem: Hommikuste ja õhtuste rände ajal otsivad kalad toitu tavaliselt veest, mis teeb sööda söömise ja sööda võtmise lihtsamaks. Keskpäeval peidavad kalad end tavaliselt veepõhja või jahedasse puhkama ning toitu pole lihtne leida.


Kokkuvõtteks võib öelda, et püügiks sobivad paremini hommik ja õhtu, sest sellised tegurid nagu valgus, temperatuur, hapnikusisaldus ja kalade otsimine on püügile soodsamad.


C. Kui vesi tõuseb, on kalapüük madal ja kui vesi taandub, on kalapüük sügav


Kalastushuvilised ütlevad sageli ütlust “vee tõustes madalal ja vee alanemisel sügavpüük” ning see on ka omamoodi praktikaga saadud kogemuste kokkuvõte. Selle lause põhjuseks on asjaolu, et veetaseme muutused mõjutavad kalade elu ja tegevusala. Veetaseme tõustes vee sügavus suureneb ja voolu kiirus suureneb, mistõttu on kaladel raskem leida toitu ja elupaika. Seetõttu kogunevad kalad madalamasse vette, et vältida vee alla vajumist või ärauhtumist. Samal ajal mõjutab see ka kalade isu, nad võivad olla valvsamad ja hammustada vähem. Seetõttu peaks veetaseme tõustes püügisügavus olema madalam, et olla kala tegevuspiirkonna lähedal ja suurendada konksu hammustamise võimalust.


Veetaseme langedes muutub vee sügavus madalamaks ja veevool aeglustub, mistõttu on kaladel lihtsam elu- ja toidukohta leida ning samas on kaladel kergem hammustada. Seetõttu peaks püügisügavus sel ajal olema sügavam, et paremini läheneda kala aktiivsusvahemikule ja suurendada konksu hammustamise võimalust. Lühidalt öeldes ei ole väljend “püük madalal vee tõusul ja sügavpüük vee taandumisel” mitte ainult kogemuste kokkuvõte, vaid ka arusaam kalade ökoloogilisest keskkonnast.


We use cookies to offer you a better browsing experience, analyze site traffic and personalize content. By using this site, you agree to our use of cookies. Privacy Policy
Reject Accept